Riigikogu liikmed ilmselt küll täna öösel eriti kuud ei näe aga selline luuletus siis:
Loojuv kuu on kaame,
keset laante surmavaikseid raame.
Öövaim puhkab udulademeis,
tähed taevaseinas, tummas leinas,
vilguvad kui lambid kabelis.
Ridamisi nagu kari tonte,
möödub musta surmatoredust-
see on summ, mis saadab inimkonte,
keset kalmuööde koledust.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment